Karistused

 

Tänases eesti keele tunnis oli meil juttu karistustest. Lugesime luuletust "Kui ma ükskord nurgas seisin". Rääkisime, kuidas vanasti karistati ja arutlesime, kas midagi on tänapäeval ka muutunud. Juttu tuli ka kohtust ja omakohtust.

Tegime tunnis ajurünnaku teemal "Kuidas on sind karistatud?" Pärast seda jagasime tahvlil karistused kahte gruppi. "Jah" grupis olid karistused, mis lastele tundusid õiglased ja nad arvasid, et need õigustavad ennast. "Ei" gruppi jäid aga need, mis tundusid lastele liiga tugevad ja jõulised ning mis tekitavad nendes hirmu.

Jõuti järeldusele, et füüsiline (kehaline) karistus on hirmu tekitav ja seda ei tohiks kasutada. Oldi nõus, et kui midagi on tehtud väga halvasti, siis on õige ka karistus saada, kuid parim variant leiti hoopis lõpuks ise - ei pea karistama, kui saab asjad lahti räägitud ja mõistetakse, mis valesti läks.