Küsimus number 16:
Loomad ja taimed saavad endale aeg-ajalt põnevaid ja elulisi nimesid. Mille järgi on meie kevadekuulutaja varsakabi saanud oma nime?
Loomad ja taimed saavad endale aeg-ajalt põnevaid ja elulisi nimesid. Mille järgi on meie kevadekuulutaja varsakabi saanud oma nime?
Küsimus number 17:
Ligikaudu mitu muna koevad Eestis elavad konnad tavaliselt oma kudus?
Ligikaudu mitu muna koevad Eestis elavad konnad tavaliselt oma kudus?
Küsimus number 18:
Läinud talv oli Eestis erandlikult soe ning ka Läänemeri jäi jäävabaks. Millise siin elava looma paljunemiseks oli need olud väga halvad? Miks?
Läinud talv oli Eestis erandlikult soe ning ka Läänemeri jäi jäävabaks. Millise siin elava looma paljunemiseks oli need olud väga halvad? Miks?
Vastuseid ootan hiljemalt 8. maiks, reedeks!
16. Meie kevadekuulutaja varsakabi on oma nime saanud selle järgi, et varsakabja lehed on varsa kabja kujulised.
VastaKustutaAllikas: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/varsakabi.htm
17. Eestis elavatel konnadel võib olla oma kudus kokku mune 300-3000 tk.
Allikas: http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9704/kudu.html
18. Meie soe talv oli halb hüljeste palunemiseks, kuna hülged poegivad jäävallidesse uuristatud koobastes, kus on ka poegadel algul turvaline olla. Kui on jäävabad talved, siis see ei soodusta nende paljunemist.
Allikas: https://miksike.ee/documents/main/referaadid/hyljes_viigerhyljes.htm
Rasmuse vastused
VastaKustuta16. Varsakabjale on nime andnud selle kabjakujuline leht.
https://www.matsalu.ee/teejuht/wikiet/varsakabi_id32/
17. Konnad koevad oma munad suuremate kogumikena (300-12000 einevad liigid erinevalt).
http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9704/kudu.html
18. Läänemeres on viigerhülged ohustatud. Nende ellujäämine sõltub suurel määral kliimast ja varakevadisest jääkattest, mis on selle hülgeliigi jätkusuutlikkuseks hädavajalik. Kui jääkate sulab enne poegade piisavat iseseisvumist, pole neil mingit võimalust ellu jääda. http://bef.ee/wp-content/uploads/2014/04/Läänemeri_-meie_ühine_ja_kordumatu_aare.pdf
William
VastaKustuta16. Varsakabi on oma nime saanud lehtede järgi, mis meenutavad varsa kapja.
https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/kevadised-oitsejad
17. Koevad erinevalt. Rohukonn koeb 1–3 suurt kuduklompi, milles on kokku 500–4000 muna. http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9704/kudu.html
18. Hülged, poegivad jääl, lumes
https://www.harjuelu.ee/erakordselt-soe-talv-teeb-huljeste-poegimise-raskeks/
16. Varsakabja lehed varsa kabja kujulised. Sellest ka taime nimi.
VastaKustutaAllikas : https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=34&artid=86882
17. Emased koevad mitmeid kudupalle, milles on 10-1000 muna, üks emane koeb kokku 600-3000 muna.
Allikas : https://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=334
18. Talv oli halb hüljeste palunemiseks, kuna hülged poegivad jääl ja lumes.
Allikas : http://bef.ee/wp-content/uploads/2014/04/L%C3%A4%C3%A4nemeri_-meie_%C3%BChine_ja_kordumatu_aare.pdf
16. Varsakabi on oma nime saanud lehtede järgi, need meenutavad tõesti varsakabja jälgi.
VastaKustutaAllikas: terekevad.ee
17. Eestis elavad konnad koevad oma kudus tavaliselt 1-2 ümarat kudupalli, kus mune on kokku 300-3000 tk.
Allikas: www.miksike.ee
18.Viigerhüljes. Kuna napib paljunemiseks sobivaid jääolud. Nad ei saa rannal poegida.
Allikas: novaator.err.ee
Elina vastused:
VastaKustuta16. Kuna lehed on varsa kabja kujulised.
Allikas: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/varsakabi.htm
17. Eestis elavad konnad munevad kuni 12000 muna, sõltuvalt liigist.
Allikas: http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9704/kudu.html
18. Hüljeste jaoks, kuna nad poegivad jää nn rindaukudesse.
Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%BClglased
Fredi vastused:
VastaKustuta1.Sellepärast, et varsakabja lehed on varsa kabja moodi.
Allikas: https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/kevadised-oitsejad
2. Konnad munevad 20-12000 muna.
Allikas: http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9704/kudu.html
3. Olud olid halvad hülge jaoks, sest nad poegivad jää peale.
Allikas: Joonas
16. Varsakabi on oma nime saanud selle järgi, et varsakabja lehed on varsa kabja kujulised ( http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/varsakabi.htm)
VastaKustuta17. Emased rabakonnad koevad tavaliselt 1–2 ümarat kudupalli, kus mune on kokku 300–3000 ( http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9704/kudu.html).
18.Jäävaba talv on seadnud Läänemere hülged väga raskesse olukorda. Et muidu merejääl poegivad emasloomad on sunnitud selleks sobivaid kohti otsima laidudelt ja kaldaala roostikest (https://lemmikloom.delfi.ee/uudised/hulged-valmistuvad-poegima-andkem-neile-rahu?id=88835223).
Marta
VastaKustuta1) Nime on saanud varsakabi kabjakuiuliste lehtede järgi, allikas terekevad.ee
2) Emasloomad koevad 1-3 suurt kuduklompi, allikas vana.loodusajakiri.ee
3) hülged, allikas ise teatsin.
16. Varsakabi on saanud nime oma lehtede järgi. Need on varsa kabja moodi. (Ise teadsin)
VastaKustuta17. Rohukonna (Rana temporaria) emasloomad koevad 1–3 suurt kuduklompi, milles on kokku 500–4000 muna.
Rabakonna (Rana arvalis)emasloomad koevad tavaliselt 1–2 ümarat kudupalli, kus mune on kokku 300–3000.
Roheliste konnade (Rana lessonae, Rana kl. esculenta) kudu koetakse mitme portsjonina, mis võivad olla erisuguse suuruse ja kujuga klombid. Üks emasloom koeb suve jooksul kuni mõni tuhat muna.
Hariliku kärnkonna (Bufo bufo) iga emasloom koeb kaks 2–6 m pikkust kudunööri, mille põimib veetaimede varte vahele. Kudunöörides paiknevad kaksikreana kokku 1000–5000 muna.
Juttselg-kärnkonna e. kõre (Bufo calamita) üks emasloom koeb kokku kevadel 1000–4000 muna.
Rohekärnkonn (Bufo viridis) on väga viljakas, üks emasloom võib kevadel kudeda isegi kuni 12 000 muna.
Mudakonna (Pelobates fuscus) üks emasloom koeb kuni 2500 muna.
(Allikas: Eesti kahepaiksed ja nende kudu
Tõnu Talvi. vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9704/kudu.html)
18. Hülged. Nad poegivad jääl ja lumes. (Paar kuud tagasi telekast kuulsin.)
Rebeca vastused:
VastaKustuta16. Leht on varsa kabja moodi (ise arvasin)
17. Erinevate komnnade kudud on erinev arv mune, kuni 5000.
(http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9704/kudu.html)
18. Ohustab viigerhüljeste paljunemist, kuna pole jääd
https://ilmajaam.postimees.ee/1616271/soe-talv-ohustab-laanemere-viigerhulgeid
16. Varsakabjal on suured silmatorkavad lehed, mis oma kujult meenutavad varsa kabja jälge. Sellest on tulnud ka nimi (https://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kevadlilled.htm)
VastaKustuta17. Tavaliselt on kudus kokku 300–3000 muna. (http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9704/kudu.html)
18. Antud olud olid ebasoodsad hüljeste paljunemisel. Kuna hülged poegivad merejääl või lumes. (https://www.harjuelu.ee/erakordselt-soe-talv-teeb-huljeste-poegimise-raskeks/)